Kõik postitused
Kunst1 min lugemist

Kuidas maalime päikeseloojangu, mis ei kordu kunagi

Iga Aurvane saar on käsitsi maalitud, kuid sellele langev valgus mitte. Siin selgitame, kuidas need kaks ühinevad.

Autor Mira Okonedo · Kunst ja animatsioon

Alguses tegime reegli: mitte ühtegi Aurvane elementi ei valgusta tekstuur. Iga saar on maalitud tasapinnaliselt, kolme või nelja tooniga, ja kogu meeleolu tuleb taevast.

Kolm värvikihti

Iga stseen koosneb samadest kolmest komponendist:

  • Taeva gradient, mis järgib kellaaega, sügavast öösinisest sädeleva oranžini.
  • Maalitud siluetid saartest, tornidest ja seljakutest, kuhjatud kauguse järgi.
  • Uduneed vahekihid kihtide vahel, taeva poolt toonitud, nii et kaugemad kujundid sellesse hajuvad.

Kuna udu võtab oma värvi taevast, muudab päikese üksik muudatus kogu maailma korraga. Ühe liuguriga muutub arhipelaag lootusrikkast kummituslikuks.

Miks see kunagi ei kordu

Aurvane päike liigub aeglaselt läbi kogu mängu ja saared triivivad tuules. Sama torni ei nähta kunagi kaks korda sama valguse all, mis osutus meie parimaks viiteotsingu tööriistaks: mängijad mäletavad millal nad kusagil olid, mitte ainult kus.

Lõpetasime kohtade maalimise ja hakkasime maalima hetki.

Mis on järgmine

Järgmisel korral selgitab meie helidisainer, miks latern iga saare peal erinevas helistikus kumiseb. Spoiler: see on kellade pärast.